Igal aastal tabab südameinfarkt miljonite eurooplaste – kuid paljud inimesed ei mõista täielikult, mis siis tegelikult juhtub, kuidas seda ära tunda või kuidas sellest toibuda. Siin selgitame, mis on südameinfarkt, kes kuuluvad riskirühma, kuidas seda ära tunda, kuidas seda ravitakse ja kuidas pärast seda hästi elada.
Südameatakk, mida tuntakse ka kui müokardiinfarkt (MI), tekib siis, kui verevarustus südamelihase osale on tugevalt häiritud või blokeeritud, põhjustades südamekoe kahjustumist või surma (nekroosi). Blokeerumine on tavaliselt tingitud rasvade, kolesterooli ja muude ainete pikaajalisest kogunemisest südame (koronaar-) arterites.
Rasvaseid, kolesterooli sisaldavaid ladestusi nimetatakse plakkideks. Plakkide kogunemise protsessi nimetatakse ateroskleroosiks. Kui plakkide kogunemine kitsendab pärgarterit, põhjustab see isheemiat (südamelihasesse voolava hapnikurikka vere puudulikkus). Mõnikord võib plakk rebeneda. See põhjustab verihüübe tekkimise arteris, mis blokeerib verevoolu. Verevoolu blokeerumine põhjustab südamelihase kahjustusi või surma.
Mida kauem ummistus kestab, seda rohkem südamelihast kaotatakse. Kiire tegutsemine võib päästa teie elu ja piirata pikaajalisi kahjustusi.
Nii „halva“ kolesterooli (LDL-C) kui ka triglütseriidide kõrget taset peetakse ateroskleroosi riskiteguriteks – ateroskleroos on aine kogunemine arterite seintele, mida nimetatakse plakkideks.
LDL-C on plaki peamine koostisosa. Triglütseriidid ei kuulu plaki koostisesse, kuid võivad põhjustada arteriseinte põletikku, mis võib plaki tekkimist käivitada või kiirendada.
Plaadid piiravad verevoolu kahjustatud arteris või võivad rebeneda ja verevoolu täielikult blokeerida, põhjustades südameinfarkti või insuldi.
Südameinfarkt kuulub laiemasse haiguste rühma, mida nimetatakse ägedaks koronaarsündroomiks(ACS) – see on meditsiiniline hädaolukord, mis tekib siis, kui südamelihasesse suunduv verevool järsult oluliselt väheneb või blokeerub.
ACS hõlmab kolme peamist olukorda, sõltuvalt ummistuse raskusastmest ja südamekahjustuse ulatusest:
Suure südame pärgarteri täielik ummistumine, mis põhjustab südamelihasele märkimisväärset kahjustust.
STEMI-tüüpi südameinfarkt on eluohtlik, kui seda kohe ei ravita.
Seda diagnoositakse EKG-l täheldatavate spetsiifiliste muutuste põhjal, mida nimetatakse ST-segmendi tõusuks.
See on kõige raskem südameinfarkti vorm.
Osaline või vahelduv ummistus vähendab verevoolu, põhjustades teatud määral südamelihase kahjustust.
NSTEMI-tüüpi südameinfarkt ei põhjusta EKG-l spetsiifilisi muutusi, vaid seda tuvastatakse vereanalüüside abil.
Vaja on kiiret haiglaravi ja invasiivset uurimist.
Rindkerevalu või ebamugavustunde ootamatu süvenemine, mis on tingitud verevarustuse vähenemisest, kuid millega ei kaasne mõõdetavat südamekahjustust.
See on hoiatusmärk, et ravi puudumisel võib peagi tekkida südameinfarkt.
Oma riski mõistmine on südameinfarkti ennetamise võti. Riskitegureid on kahte liiki: mõjutatavad (need, mida saab kontrollida, ravida või parandada) ja mõjutamatud – need, mis jäävad teie kontrolli alt välja.
sisaldab palju soola, suhkrut ning küllastunud või transrasvu
näiteks uneapnoe
kuigi naiste risk suureneb pärast menopausi
Südameinfarkti varajane äratundmine võib päästa elusid.Sümptomid võivad inimestel (ning meestel ja naistel) erineda ning mõnel inimesel ei pruugi esineda „klassikalisi” sümptomeid.
Tüüpilised hoiatusmärgid on järgmised:
survetunne, pigistustunne, täitustunne või valu rinnaku keskel
rinnavalu olemasolul või puudumisel
sageli külm higi
eriti naistel
aeg-ajalt
Diagnoos pannakse kiiresti, sageli erakorralise meditsiini või akuutravi osakonnas, ning see hõlmab tavaliselt järgmist:
Kiire diagnoosimine on äärmiselt oluline, kuna paljud ravimeetodid sõltuvad ajast (nt ummistunud arterite avamine mõne tunni jooksul).
Südameinfarkti ravil on neli peamist eesmärki: taastada verevarustus südamesse, piirata südamelihase kahjustusi, stabiliseerida patsiendi seisund ja ennetada edasisi infarkte.
Lähenemisviisid erinevad sõltuvalt sellest, kas tegemist on akuutse raviga (haiglas viibimise ajal) või pikaajalise raviga (pärast haiglast väljakirjutamist).
Kiire ravi on ülioluline – iga minut loeb.
Euroopa Kardioloogiaühingu (ESC) juhiste kohaselt tuleks patsiente ravida võimaluse korral spetsialiseeritud kardioloogiaosakondades, järgides ägeda koronaarsündroomi (ACS) ravijuhiseid.
Peamised sammud on järgmised:
ESC suunistes soovitatakse kiiret invasiivset ravistrateegiat STEMI puhul ning valitud kõrge riskiga patsientidel, kellel esineb ST-tõusuta äge koronaarsündroom.
Kui äge faas on möödas, keskendub edasine ravi haiguse kordumise ennetamisele ja taastumise toetamisele.
Pikaajaline ravi hõlmab järgmist:
Südameinfarkti järgneva taastumise eesmärk on aidata südamel paraneda, taastada enesekindlus ja vähendada uue infarkti riski. Sobiva ravi, südamehaiguste järelravi ja südamele tervislike eluviiside muutuste abil naasevad paljud inimesed oma tavapäraste tegevuste juurde ja elavad edasi täisväärtuslikku elu. Südame kaitsmiseks tulevikus tuleb pöörata pidevat tähelepanu allpool loetletud valdkondadele.
Peamised valdkonnad, millele tuleks keskenduda, on järgmised:
Järgige oma raviplaani täpselt nii, nagu teile on öeldud. Ravimite võtmine vastavalt juhistele on väga oluline, et end paremini tunda ja eluiga pikendada. Kui teil on mingeid kahtlusi, pöörduge julgelt oma arsti poole.
Muudatused toitumises, füüsilise aktiivsuse tasemes ja suitsetamisharjumustes võivad teie tervenemisele oluliselt kaasa aidata. Püüdke järgida tasakaalustatud toitumist, liikuge regulaarselt ja – kui suitsetate – otsige abi suitsetamisest loobumiseks. Väikesed, järjepidevad sammud võivad teie südame tervisele avaldada suurt mõju.
Kui teie ravimeeskond seda soovitab, võib südamehaiguste taastusravi aidata teil ohutult jõudu taastada, enesekindlust suurendada ja oma terviseseisundit paremini mõista. Need programmid pakuvad treeningjuhendamist, teavet ja emotsionaalset tuge – kõik just teie vajadustele kohandatuna.
Regulaarsed kontrollvisiidid võimaldavad teie tervishoiumeeskonnal jälgida teie tervise paranemist, vajaduse korral ravi kohandada ja võimalikke probleeme varakult avastada. Nendest vastuvõttudest kinnipidamine on oluline osa hea tervise säilitamisest ja tulevaste südameprobleemide ennetamisest.
Pärast südameinfarkti on normaalne tunda ärevust, masendust või ebakindlust. Stress võib mõjutada ka teie südant. Vestlus psühholoogi või nõustajaga või toetusrühma liitumine võib aidata teil toimunut läbi mõelda ja tunda, et olukord on rohkem teie kontrolli all.
Tehke koostööd oma tervishoiumeeskonnaga, et hoida kolesterooli, vererõhku, diabeeti ja muid riskitegureid hästi kontrolli all. Need sammud on olulised südame kaitsmiseks ja uue haigusjuhtumi tekkimise riski vähendamiseks.
Hoia sidet oma elus toetavate inimestega ja otsi üles eakaaslasi, kellel on sarnased kogemused. Emotsionaalse toetusvõrgustiku loomine on ülioluline, et säilitada motivatsiooni ja keskenduda oma terviseeesmärkidele. Jaga oma kogemusi, küsi nõu ja paku toetust teistele oma kogukonnas.
