Üle 50% Euroopa täiskasvanutest kannatab kõrge kolesteroolitaseme all – see on maailma kõrgeim näitaja.
Mis on kolesterool?
Kolesterool on pehme, vahataoline aine, mis sarnaneb rasvaga ja mida leidub organismi rakkudes ja vereringes. See kuulub ühendite rühma, mida nimetatakse lipiidideks ja kuhu kuuluvad ka rasvad.
Kolesterool on oluline paljude keha funktsioonide jaoks – alates rakumembraanide moodustamisest, teatud vitamiinide ja hormoonide tootmisest kuni rasvaste toitude seedimise toetamiseni. Maks toodab kolesterooli loomulikul teel, kuid osa sellest saadakse ka loomsetest toodetest, nagu liha, piimatooted või munad.
Kuigi kolesterool iseenesest ei ole kahjulik, võib kõrge LDL-C-tase – see on üks kolesterooli tüüp – suurendada südame-veresoonkonna haiguste (CVD), sealhulgas südameinfarkti ja insuldi.
Kolesterooli liigid
LDL-kolesterool
LDL-kolesterool (madala tihedusega lipoproteiin) ehk LDL-C moodustab suurema osa teie keha kolesteroolist. LDL-C-d nimetatakse sageli „halvaks“ kolesterooliks, kuna selle kõrge tase võib suurendada südamehaiguste ja insuldi riski. Tavaliselt jälgivad arstid neid näitajaid tähelepanelikult, kuna need on raviplaani koostamisel väga olulised.
HDL-kolesterool
HDL-kolesterool (kõrge tihedusega lipoproteiin), ehk „hea“ kolesterool, aitab eemaldada vereringest liigset LDL-kolesterooli, kandes selle maksasse lagundamiseks ja väljutamiseks. Kuigi see transportib vaid väikest kogust kolesterooli, võib kõrgem HDL-kolesterooli tase aidata kaasa südame tervise parandamisele.
Olulisemad mõisted
Ateroskleroos on tõsine haigus, mille puhul kogunevad kolesterool, rasvad ja muud ained järk-järgult arterite siseseintele, moodustades ladestusi, mida nimetatakse plakkideks. Aja jooksul võib see ladestumine arterite läbimõõtu kitsendada ning vähendada verevoolu südamesse, ajusse ja teistesse kehaosadesse.
Ateroskleroos võib põhjustada eluohtlikke tüsistusi: kui plakk rebeneb, võib see tekitada vereklombi, mis võib arterit täielikult ummistada – põhjustades seeläbi südameinfarkti või insuldi.
Koronaararterid on veresooned, mis varustavad südamelihast selle toimimiseks vajaliku hapnikurikka verega. Nagu ka teised kehaosad, vajab süda pidevat hapniku- ja toitainete varustust, et verd tõhusalt ringi pumbata.
Perekondlik hüperkolesteroleemia ehk FH on geneetiline haigus, mille puhul on inimese organismis sünnist saati väga kõrge LDL-kolesteroolitase. FH-ga inimeste LDL-kolesteroolitase võib olla 2–6 korda kõrgem kui normaalne.
FH on pärilik ja kandub perekonnas edasi kas ühe või mõlema vanema kaudu. See tähendab, et kui ühel vanemal on FH, on 50% tõenäosus, et ka nende lastel on see haigus.
Kui inimesele diagnoositakse FH, on oluline, et kõik pereliikmed läbiksid sõeluuringu.
Lipidid on looduslike rasvade ja rasvataoliste ainete rühm, mis on olulised teie keha tervisele. Nende hulka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, teatud vitamiinid (nagu A, D, E ja K), hormoonid ning rakumembraanide koostisosad.
Inimese tervisele olulised peamised lipiiditüübid on järgmised:
- Triglütseriidid – organismis kõige levinum rasvatüüp; neid kasutatakse energia salvestamiseks
- Fosfolipiidid – rakumembraanide peamised koostisosad
- Steroolid, sealhulgas kolesterool – mida kasutatakse hormoonide ja D-vitamiini tootmiseks
Lp(a), mida tuntakse ka lipoproteiini (a) nime all, on kolesteroolilaadne aine, mida toodetakse maksas ja mis esineb veres. See koosneb kahest omavahel ühinenud väiksemast lipoproteiinist.
Igaühel on kehas teatav kogus Lp(a)-d – kuid kui selle tase on liiga kõrge, võib see olla kahjulik. Kõrgenenud Lp(a) tase võib häirida keha loomulikku võimet verihüübeid lagundada, muutes hüübete lahustumise raskemaks. Aja jooksul võib see põhjustada arterite põletikku ja viia plakkide kogunemiseni arterite seintel. Selle tulemusena suurendab kõrge Lp(a) tase südamehaiguste ja insuldi riski isegi inimestel, kelle kolesteroolitase on muidu normaalne.
Triglütseriidid ei kuulu kolesterooli liikide hulka, kuid need on kehas kõige levinum rasvaliik. Neid leidub teatud toiduainetes, mida tarbite, ning keha suudab neid toota tarbitud liigsete süsivesikute baasil. Triglütseriidid annavad energiat – ja kui neid kohe vaja ei ole, ladustatakse need rasvarakkudesse ning vabastatakse hiljem söögikordade vahel. Kõrge tase on sageli seotud ülekaaluga või rasvumisega, mis suurendab südamehaiguste riski.
Nii kõrget LDL-kolesterooli taset kui ka triglütseriidide kõrget taset peetakse ateroskleroosi riskiteguriteks – ateroskleroos on aine kogunemine arterite seintele, mida nimetatakse plakkideks.
LDL-C on plaki peamine koostisosa. Triglütseriidid ei kuulu plaki koostisesse, kuid võivad põhjustada arteriseinte põletikku, mis võib käivitada plaki tekke.
Plaadid piiravad verevoolu kahjustatud arteris või võivad rebeneda ja verevoolu täielikult blokeerida, põhjustades südameinfarkti või insuldi.
PÕHJUSED JA RISKITEGURID
Kõrge LDL-kolesteroolitase võib olla pärilik (nt perekondlik hüperkolesteroleemia), see võib olla tingitud ebatervislikest eluviisidest või mõlemast. Kuigi Euroopas esineb pärilikku kõrget kolesteroolitaset ühel inimesel 250–300-st, on enamikul inimestel kõrge LDL-kolesteroolitase just ebatervislike eluviiside tõttu.
Kõige levinumad põhjused, mis põhjustavad mittepärilikku kõrget LDL-kolesteroolitaset, on järgmised:
Ebatervislik toitumine
Kehalise aktiivsuse puudumine
Rasvumine
Suitsetamine või tubakasuitsuga kokkupuutumine
Liigne alkoholitarbimine
MÄRGID JA SÜMPTOMID
Kõrge LDL-kolesteroolitase ei põhjusta tavaliselt mingeid nähtavaid märke ega sümptomeid, mistõttu paljud inimesed ei tea, et neil see on. Siiski võib see põhjustada südame-veresoonkonna haigusi – nagu südamerabandusi või insultid – on sageli hoiatavad märgid.
Erandiks on FH-ga inimesed, kellel võivad tekkida nähtavad füüsilised sümptomid, näiteks:
Rasvakoed naha all või silmade ümbruses
Stenokardia ehk rinnavalu
Kuidas diagnoositakse kõrget kolesteroolitaset?
Kuna kõrge LDL-kolesteroolitase ei põhjusta tavaliselt mingeid sümptomeid, on vereanalüüs ainus viis oma kolesteroolitaseme kindlakstegemiseks.
See test – mida nimetatakse tühja kõhuga tehtavaks lipoproteiini profiiliks või lipiidide analüüsiks – mõõdab veres leiduvate erinevate kolesteroolitüüpide taset ja aitab teil oma tulemusi mõista.
Testist:
-
Teilt palutakse enne uuringut kindlaksmääratud aja jooksul paastuda (vältida söömist ja joomist, välja arvatud vesi).
-
See on lihtne vereanalüüs, millega mõõdetakse üldkolesterooli, LDL-kolesterooli (halba kolesterooli), HDL-kolesterooli (head kolesterooli) ja triglütseriide taset.
-
Tulemused annavad üldise ülevaate veres leiduvate rasvade (lipiidide) tasemetest.
-
Test on kiire ja võtab tavaliselt vaid paar minutit aega.
KÕRGE KOLESTEROOLITASEME RAVI JA KONTROLLIMINE
Kõrge LDL-kolesteroolitaseme ravimiseks on mitmeid võimalusi, mis sõltuvad teie lipiidiprofiili laboritulemustest ja muudest teguritest, mida teie tervishoiutöötaja arvesse võtab. Paljudel juhtudel on kõrget LDL-kolesteroolitaset võimalik kontrollida elustiili muutuste ja ravimite kombinatsiooni abil. Teie tervishoiutöötaja aitab teil leida lähenemisviisi, mis sobib kõige paremini teie vajadustega ja üldise südame-veresoonkonna riskiga.
Mõned inimesed, eriti need, kelle perekonnas on esinenud kõrget LDL-kolesteroolitaset, võivad elustiili muutuste kõrval vajada ka ravimeid. Otsuse selle kohta, milliseid ravimeid kasutada, millist konkreetset tüüpi ja millises annuses, peaks iga üksikjuhtumi puhul tegema tervishoiutöötaja, võttes aluseks teie individuaalsed riskitegurid ja muud terviseprobleemid.
Mõned ravimid, mida kasutatakse kõrgenenud LDL-kolesteroolitaseme raviks, on järgmised:
- STATIINID: Need pärsivad kolesterooli tootmist maksas, alandades seeläbi LDL-kolesterooli taset. Samuti on neil mõõdukas mõju triglütseriidide taseme alandamisele. Kui vastunäidustusi ei esine, on statiinid tavaliselt esimeseks valikuks aterosklerootiliste südame-veresoonkonna haiguste ravis ja nende riski vähendamisel.
- EZETIMIIB: See ravim takistab kolesterooli imendumist soolestikus ja seda kasutatakse mõnikord koos teiste ravimeetoditega, et saavutada LDL-C taseme täiendav langus.
- BEMPEDOIHAPE: See vähendab kolesterooli tootmist maksas ja seda võib kasutada juhul, kui statiinid ei ole sobivad.
- PCSK9-INHIBIITORID: Need kaitsevad maksa LDL-retseptoreid – mis vastutavad kolesterooli eemaldamise eest vereringest – lagunemise eest.
- SAAPHAPETE SEKESTRANTID: Need ravimid takistavad saapahapete imendumist seedetraktist vereringesse. See sunnib maksa kasutama uute saapahapete tootmiseks rohkem verest pärit kolesterooli, mis aitab aja jooksul alandada LDL-kolesterooli taset.
Tervislike eluviiside omaksvõtmine – näiteks tasakaalustatud toitumine, mis sisaldab vähe küllastunud rasvu ja palju kiudaineid, regulaarne kehaline aktiivsus, stressi vähendamine ja tervisliku kehakaalu säilitamine – võib aidata alandada LDL-kolesteroolitaset ning vähendada südamehaiguste ja insuldi riski.
Elustiil – elamine kõrge kolesteroolitasemega
Sõltumata sellest, kas teil on hiljuti diagnoositud kõrge LDL-kolesteroolitase, kas teil on juba südame-veresoonkonna haigus või olete üle elanud südameinfarkti või insuldi, võib oma tervise eest hoolitsemine olukorda märkimisväärselt muuta. Ennetav ravi aitab vältida esimest või korduvat südameinfarkti, insuldi või haiguse edasist progresseerumist.
Siin on mõned olulised meetmed, mida saate võtta kõrge kolesteroolitaseme kontrollimiseks ja südame tervise toetamiseks:
Paljud inimesed leiavad, et tervislike elumuutuste kavandamisel on abiks oma igapäevaste harjumuste – nagu toitumine, kehaline aktiivsus, stress ja uni – üle järele mõtlemine.
Mõne lihtsa küsimuse esitamine (nt: kas ma söön tasakaalustatud toitu? Kas ma olen piisavalt aktiivne? Kui hästi ma magan?) võib olla hea lähtepunkt aruteludeks arstiga selle kohta, kuidas parandada oma südame tervist.
Järgige oma raviplaani täpselt nii, nagu teile on öeldud. Ravimite võtmine vastavalt juhistele on ülioluline, et end paremini tunda ja oma eluiga pikendada. Kui teil on mingeid kahtlusi, võtke julgelt ühendust oma arstiga.
Tervislik toitumine on alati kasulik – eriti neile, kellel on kõrge LDL-kolesteroolitase. Tasakaalustatud toitumine aitab alandada kolesteroolitaset, suurendada energiat, vähendada väsimust ja toetada üldist tervist. See, mida sööd, mängib olulist rolli selles, kuidas sa end tunned ja kuidas su keha toimib.
Kehaline aktiivsus on südame tervise seisukohalt sama oluline kui tervislik toitumine. Aktiivsemaks muutumine, isegi kui seda tehakse vähehaaval, on kasulik nii kehale kui ka vaimule.
Toitumine ja kehaline aktiivsus on olulised, kuid tervislikumaks saamiseks ja tervislikuks jäämiseks võid teha ka muid asju. Mõned muudatused, mida saaksid teha, on järgmised:
- Kui te suitsetate, siis loobuge sellest. Suitsetamine (sh „passiivne“ suitsetamine) on südame-veresoonkonna haiguste, vähi ja kopsuhaiguste peamine riskitegur. Närimistubakas ja e-sigaretid on sama kahjulikud. Suitsetamisest loobumisel on koheseid eeliseid ning ühe aasta möödudes väheneb teie südameinfarkti risk poole võrra. Küsige oma arstilt abi ja nõu.
-
Tutvuge oma perekonna haiguslooga. Kui teie perekonnas esineb südamehaigusi või kõrget kolesteroolitaset, eriti noores eas, andke sellest teada oma arstile.
-
Laske end regulaarselt läbi vaadata. Rutiinsed kontrollid aitavad riskitegureid varakult avastada. Rääkige oma arstiga, milliseid uuringuid te vajate.
-
Käsitle stressi. Krooniline stress võib suurendada südamehaiguste riski. Proovi selliseid meetodeid nagu sügav hingamine, kehaline tegevus või teadlikkus, mis aitavad sul stressiga toime tulla.
-
Pöörake une saamisele esmatähtsust. Halvasti magamine mõjutab südame tervist. Püüdke magada regulaarselt ja kvaliteetselt ning järgige tervislikke uneharjumusi.
Tugevdage oma enesekindlust enesehoolduse osas, õppides rohkem oma südamehaiguse kohta. Kasutage usaldusväärseid allikaid teabe hankimiseks ja oma tervisega seotud teadlike otsuste tegemiseks. Teadmised on teie teekonnal võimas abivahend.
Hoia sidet oma elus toetavate inimestega ja otsi üles eakaaslasi, kellel on sarnased kogemused. Emotsionaalse toetusvõrgustiku loomine on ülioluline, et säilitada motivatsiooni ja keskenduda oma terviseeesmärkidele. Jaga oma kogemusi, küsi nõu ja paku toetust teistele oma kogukonnas.
Perekondlik hüperkolesteroleemia (FH)
Varajane diagnoosimine ja ravi võivad edasi lükata või ära hoida südame-veresoonkonna haigusi, näiteks südameinfarkti.
Küsimused, mida arstilt küsida
Kui hakkate kõrge LDL-kolesteroolitaseme ravimisega tegelema, on äärmiselt oluline pidada oma tervishoiutöötajaga avatud ja põhjalikke arutelusid. Kaaluge järgmisi küsimusi, et saavutada koostööl põhinev ja teadlik lähenemine oma ravile:
- Oma näitajate mõistmine: millised on minu kolesteroolinäitajad ja mida need tähendavad?
- Oma riski hindamine: kui suur on minu südame-veresoonkonna haiguste risk?
- Millal tuleks teha analüüs: kui tihti peaksin oma kolesteroolitaset kontrollima?
- Toitumise muutmine: milliseid muudatusi peaksin oma toitumises tegema, et alandada kolesteroolitaset?
- Usaldusväärsete toitumisnõuannete kättesaadavus: kust leida lisateavet südamele tervisliku toitumise kohta?
- Kaalujälgimine: milline on minu jaoks tervislik kaal?
- Kehalise aktiivsuse lisamine: Millised harjutused ja kehalised tegevused sobivad mulle kõige paremini, et parandada kolesteroolitaset?
- Laiemate riskitegurite uurimine: kas mul on suurenenud risk südamehaiguste või insuldi tekkeks? Kui jah, siis kas on veel muid ravimeid, mida ma peaksin võtma?
- Ravivõimaluste hindamine: millised on iga ravivõimaluse riskid ja eelised?
- Järgmised sammud, kui ravimitest ei piisa: mida teha, kui võtan ravimeid, kuid mu kolesteroolitase on ikka veel liiga kõrge?
- Jälgimine aja jooksul: mida peaksin tegema, et jälgida oma kolesteroolitaset?
- Perekondliku riskiteguri uurimine: kas mul võiks olla perekondlik hüperkolesteroleemia (FH) ja kas ma peaksin end testida laskma?
Täiendavad allikad
Juhend aruteluks teemal „Elamine kõrge kolesteroolitasemega“ – saksa keeles
Selge ja toetav juhend, mis aitab teil kõrget kolesteroolitaset kindlalt mõista ja sellega toime tulla.
