Eesmise vatsakambri virvendus mõjutab umbes 2% Euroopa täiskasvanutest. Eesmise vatsakambri virvenduse varajane avastamine ja ravi on äärmiselt oluline, kuna see haigus suurendab insuldi, dementsuse ja südamepuudulikkuse riski.
Mis on AFib?
Võrkkambri virvendus (tuntud ka kui AFib või AF) on kõige levinum südamerütmihäire, mille põhjuseks on südame normaalses elektrilises süsteemis tekkinud häire. Tegemist on tõsise, kuid ravitava haigusega. Siiski on varajane diagnoosimine väga oluline.
Terves südames tõmbuvad ülemised kambrid (eelkambrid) kokku ja tühjendavad vere alumistesse kambritesse (võrkkambritesse). Seejärel tõmbuvad võrkkambrid kokku (löövad), kusjuures parem võrkkamber suunab vere kopsudesse ja vasak võrkkamber suunab vere ülejäänud kehasse.
Võrreldes AFib-iga tõmbuvad eelkambrid kokku kiiresti, kaootiliselt ja ebaregulaarselt, mistõttu ei suuda nad verd tõhusalt vatsakambritesse edasi suunata. See põhjustab vere kogunemist eelkambritesse, mille tagajärjel tekivad sageli vereklombid. Lisaks võivad ka vatsakambrid hakata lööma ebaregulaarselt ja tavapärasest kiiremini.
Kui AFib jääb ravimata, võib see põhjustada tõsiseid tüsistusi – kuid õige ravi ja toetuse abil on inimestel võimalik neid riske ohjata.
Võrk-värina tüübid
Esmakordselt diagnoositud kodade virvendus
Esmakordselt diagnoositud kodade virvendus, sõltumata sümptomitest või kestusest.
Paroksüsmaalne kodade virvendus
Episoodid, mis tekivad ja kaovad, lõppedes iseenesest või ravi abil seitsme päeva jooksul.
Püsiv kodade virvendus
Sümptomid, mis kestavad kauem kui seitse päeva ja mille lõpetamiseks on tavaliselt vaja ravi.
Püsiv kodade virvendus
Pidev kodade virvendus, mille puhul ravi eesmärgiks ei ole enam normaalse rütmi taastamine. Ravi keskendub pigem vereklompide tekke ennetamisele ja kiire südamerütmi aeglustamisele.
MIS PÕHJUSTAB EBAÜHTLIKKU VÕMMIMIST?
Võib-olla on südame elektrilise süsteemi muutused või kahjustused või südame struktuurilised probleemid südamekambri virvenduse põhjuseks.
Tavapärased riskitegurid on järgmised:
VANEM EAKAS
KÕRGE VERERÕHK (HÜPERTENSIOON)
KORONAARARTERITE HAIGUS (CAD)
SÜDAMEPUUDULIKKUS
DIABEET
SÜDAMEVENTIILI HAIGUS
UNEAAPNE
KROONILINE NEERUHAIGUS
KILPNÄÄRMEPÜHITUS
RASVUMINE
SUITSETAMINE
ALKOHOLI VÕI EBASEADUSLIKE UIMASTITE TARBIMINE
KAUKAASIA PÄRITOLU
Võrreldes teistega on AFib esinemine perekonnas
TUNNE RISKE
Kui diagnoositakse kodade virvendus, on oluline teada, et mõned sümptomid võivad sarnaneda südameinfarkti, insultivõi südame seiskumisega.
MÄRGID JA SÜMPTOMID
Mõnedel südamerütmihäirega inimestel ei pruugi mingeid sümptomeid esineda (sümptomivaba südamerütmihäire). Kui sümptomid siiski tekivad, võivad need hõlmata järgmist:
SÜDAME PÕRKIMINE VÕI RÜTMIHÄIRED
Tunne, et süda lööb ebaregulaarselt, kiiresti, väriseb, tuksub või „jätab vahele“ lööke
HINGELISUS
Hingeldus igapäevaste tegevuste, kehalise koormuse või isegi puhkamise ajal
VÄSIMUS
Tunnetad end ebatavaliselt väsinuna, sul puudub energia või igapäevased toimingud tunduvad tavapärasest väsitavamad
RINNAVALU VÕI EBAMUGAVUSTUNNE
Rinnus tekkiv tunne, surve, pingetunne, valu või ebamugavustunne. Rinnavalu tuleks alati võtta tõsiselt ja sellest tuleks rääkida tervishoiutöötajaga
PEAPÖÖRIMINE VÕI PEAPÖÖRIMINE
Tunne, et sul hakkab pea ringi käima, et oled ebakindel, nõrk või et võid tasakaalu kaotada
VÄHENENUD VÕIME TEHA SPORTI VÕI AKTIIVNEKS JÄÄDA
Füüsilise koormuse ajal väsib või jääb hing kinni kiiremini
MINESTUS (SÜNKOPE)
Lühiajaline teadvuse kaotus ehk „minestamine”
Ärevus ja meeleolumuutused
Murelikkus, stress, ärrituvus või emotsionaalne mõju, mis tulenevad südamerütmi muutuste sümptomitest
UNEHÄIRED
Raskused uinumisel, magamise jätkamisel või väsimusega ärkamisel
NÕRKUS
Võib tunduda, et jõudu on vähem kui tavaliselt, ning tekkida võivad raskused treppidel kõndimisel, esemete tõstmisel või igapäevaste tegevuste sooritamisel
Võrreldes naistega
Naised võivad kogenud AFib’i teisiti kui mehed. Kuigi südamepekslemine on mõlema puhul kõige levinum sümptom, teatavad naised sagedamini väsimusest, jõuetusest ja suuremast mõjust elukvaliteedile.
Kuidas diagnoositakse kodade virvendust?
Arvestades tüsistuste suurenenud riski, on kodade virvenduse õigeaegne diagnoosimine oluline esimene samm. Kui tekib kahtlus kodade virvenduse suhtes, viivad tervishoiutöötajad läbi põhjaliku hindamise ning vaatavad läbi patsiendi haigusloo ja sümptomid.
Võrk-võrk-rütmihäire (AFib) diagnoosimine toimub elektrokardiogrammi (EKG) abil, mis registreerib teie südamerütmi. Kuna võrk-võrk-rütmihäire võib ilmneda ja kaduda, võib olla vaja täiendavat jälgimist.
Võib-olla: AFib tuvastamiseks kasutatavad testid:
- ELEKTROKARDIOGRAMM (EKG) – kiire ja valutu uuring, mille käigus registreeritakse südame elektriline aktiivsus, et kontrollida südame löögisagedust ja rütmi.
- HOLTER- JA SÜNDMUSMONITORID – väikesed kaasaskantavad seadmed, mida kantakse igapäevaste tegevuste ajal, tavaliselt 24–48 tundi, et salvestada südamerütmi muutusi aja jooksul ja aidata avastada vahelduvaid südamerütmihäireid.
- IMPLANTEERITAV LOOP-SALVESTI (ILR) – nahka alla paigaldatav väike seade, mis salvestab südamerütmi pidevalt kuude või aastate jooksul, aidates avastada südamerütmihäireid või haruldasi kodade virvenduse episoode.
Südame ja üldise tervise hindamiseks kasutatavad täiendavad uuringud:
- VEREANALÜÜSID – aitavad tuvastada veres esinevaid seisundeid või aineid, mis võivad mõjutada südant või soodustada kodade virvendust.
- EKOKARDIOGRAMM (ECHO) – ultraheliuuring, mille käigus kasutatakse helilainete abil südame dünaamiliste piltide loomiseks, mis näitavad südame suurust, struktuuri ja töövõimet. „Koormus-ekokardiogramm” tähendab ekokardiogrammi tegemist koormustesti ajal.
- KOORMUSKATSE – mõõdab, kuidas süda reageerib füüsilisele koormusele, tavaliselt jooksulindil kõndimise või jalgrattasõidu ajal.
- TRANSOESOFAGEAALNE EHHOKARDIOGRAAFIA (TEE) – spetsiaalne ultraheliuuring, mille käigus kasutatakse söögitorusse paigutatud väikest andurit, et saada südame üksikasjalikke pilte.
- SÜDAME MAGNETRESONANTSUURING (CMR) – pildistamisprotseduur, mille käigus kasutatakse magneteid ja raadiosignaale, et saada üksikasjalikke pilte südame ehitusest ja tööst.
- RINNA RÖNTGEN – annab pildid südamest ja kopsudest, et kontrollida, kas süda on suurenenud või kas kopsudes on kogunenud vedelik.
- AJU VÕI VERESOONTE PILDISTAMINE – uuringud, mida võib kasutada seotud haiguste või tüsistuste, näiteks insuldi või vereringet mõjutavate probleemide tuvastamiseks.
Võrkkambri värin (AFib) ravi ja juhtimine
On oluline osaleda arutelu meditsiinimeeskonnaga, et mõista haigust ja teha ravi kohta teadlikke otsuseid. Sõltuvalt iga patsiendi individuaalsest olukorrast ja riskidest soovitavad tervishoiumeeskonnad erinevaid võimalusi.
Nende hulka võivad kuuluda:
Teatavad ravimid võivad aidata ennetada või ravida südamerütmihäireid või südame löögisageduse kõikumisi, vähendada vereklompide tekkimise ohtu („verevedeldajad“) või alandada vererõhku.
Tervislike harjumuste omaksvõtmine – nagu toitev toit, tervisliku kehakaalu säilitamine, regulaarne kehaline aktiivsus, vererõhu ja veresuhkru taseme kontrollimine, suitsetamisest hoidumine, alkoholi tarbimise piiramine või sellest hoidumine ning stressi vähendamine – võib parandada teie üldist heaolu ja pikendada eluiga.
Andurid paigaldatakse rinnale ja ühendatakse seadmega, mis annab südamele lühikesi elektrilööke (elektriline kardioversioon), et aidata taastada normaalne rütm. Mõnikord manustatakse elektrilöökide asemel ravimeid veenisüsti teel (farmakoloogiline kardioversioon).
Mõnedel inimestel võib olla kasu implanteeritavatest seadmetest, mis aitavad südamerütmi reguleerida või südame tööd pikaajaliselt jälgida. Näiteks võib südamestimulaator aidata kontrollida aeglast või ebaregulaarset südamerütmi, eriti juhul, kui muud ravimeetodid ei ole tõhusad või sobivad. ICD (implanteeritav kardioverter-defibrillaator) suudab tuvastada teatud ohtlikke südamerütmihäireid ja anda elektrilöögi, et taastada normaalne rütm. Muid seadmeid, nagu näiteks implanteeritavaid silmusrekordereid, võib kasutada südamerütmi pidevaks jälgimiseks ning ebaregulaarsete või harva esinevate AFib-episoodide tuvastamiseks.
Selleks, et aidata kontrollida südamerütmi ja leevendada sümptomeid. Kateterablaatsioon on protseduur, mille käigus sihitakse ja isoleeritakse südame piirkonnad, mis põhjustavad ebanormaalsed elektrilised signaalid. Mõnede patsientide puhul võib kaaluda vasaku vatsakese lisakambri sulgemist , et aidata vähendada insuldi riski, eriti juhul, kui verevedeldajad ei ole sobivad. Teine võimalus on Maze-protseduur – operatsioon, mille käigus luuakse südame ülemistesse kambritesse (atriaalsetesse kambritesse) väikesed armkoealad. See armkude aitab blokeerida ebanormaalsed elektrilised signaalid, mis võivad põhjustada kodade virvendust.
Elustiil – elu südamerütmihäirega
Võib-olla mõjutab kodade virvendus paljusid igapäevaelu valdkondi – nii füüsiliselt, emotsionaalselt kui ka sotsiaalselt. Mõned inimesed võivad pärast diagnoosi tunda muret, frustratsiooni või ebakindlust, eriti kui sümptomid on ettearvamatud.
Väsimus, ärevus, unehäired või mured seoses insuldiga ja selle raviga võivad mõnikord mõjutada enesekindlust ja elukvaliteeti. Samuti võib aega võtta kohanemine elustiili muutustega, ravimitega või naasmine tavapäraste tegevuste juurde, nagu töö, kehaline tegevus või reisimine.
Hea uudis on see, et paljud AFib-iga inimesed elavad õige ravi, toetuse ja haiguse ohjeldamise abil jätkuvalt aktiivset ja täisväärtuslikku elu.
Järgige oma raviplaani täpselt nii, nagu teile on öeldud. Ravimite võtmine vastavalt juhistele on väga oluline, et end paremini tunda ja eluiga pikendada. Kui teil on mingeid kahtlusi, pöörduge julgelt oma arsti poole.
Kõrget vererõhku, diabeeti, neeruhaigusi ja muid südamehaigusi tuleb hoolikalt ravida.
Ärge jätke järelkontrolle vahele, isegi kui tunnete end hästi. Visiidiks valmistudes kirjutage üles sümptomid, küsimused, ravimid ja kõik muutused oma igapäevastes tegevustes.
Teatage oma tervishoiumeeskonnale, kui märkate hingeldust, ebamugavustunnet rinnus, peapööritust, minestamist või vähenenud koormustaluvust.
Küsige oma arstilt, milline füüsilise koormuse tase on teie jaoks ohutu.
Suurendage oma enesekindlust enesehoolduse osas, õppides oma terviseseisundi kohta rohkem. Kasutage usaldusväärseid allikaid teabe hankimiseks ja oma tervisega seotud teadlike otsuste tegemiseks. Teadmised on teie teekonnal võimas abivahend.
Ebakorrapärase südamerütmi (AFib)ga elamine võib tekitada muret. Perekonna, hooldajate, tervishoiutöötajate ja patsientide kogukondade toetus aitab teil end vähem üksi tunda.
Küsimused, mida arstilt küsida
Kui alustate oma teekonda südamerütmihäirega toimetulekuks, on äärmiselt oluline pidada oma tervishoiutöötajaga avatud ja sisukaid arutelusid. Siin on mõned küsimused, mida tasub kaaluda, et edendada koostööle rajanevat ja teadlikku lähenemist oma südame tervisele:
- Mis põhjustab minu kodade virvendust?
- Milliseid uuringuid mul on vaja teha?
- Kas mu kodade virvendus kaob iseenesest?
- Kuidas saan vähendada südamepuudulikkuse, vereklompide tekke ja insuldi riski?
- Millised ravivõimalused on mulle kättesaadavad? Millised on iga ravivõimaluse riskid ja eelised?
- Kas mul on vaja meditsiinilist protseduuri või operatsiooni? Kui jah, siis kui suur on tõenäosus, et see aitab?
- Millised ravimid on saadaval ning millised on nende riskid ja eelised?
- Milliseid muudatusi pean tegema oma toitumises, kehalises tegevuses ja eluviisis?
- Kas ma võin juua alkoholi väikestes kogustes?
- Millistele sümptomitele peaksin tähelepanu pöörama, mis viitaksid vajadusele pöörduda arsti poole või kutsuda kiirabi?
- Kust leida usaldusväärseid allikaid ja teavet südamerütmihäirete kohta?
- Kuidas saaksin ühendust võtta teiste AFib-iga elavate inimestega, et saada tuge ja jagada kogemusi?
