Kui aordistenoos on kerge või mõõdukas ning sümptomeid ei esine, soovitatakse regulaarset jälgimist. See hõlmab tavaliselt järgmist:
- Regulaarsed tervisekontrollid
- Ehokardiogrammid
- Uute või muutuvate sümptomite teatamine
Mis on aordistenoos?
Aordistenoos (AS) on südameklapi haigus, mille puhul aordiklapp muutub jäigaks või kitseneb ning ei suuda enam korralikult avaneda. See raskendab südamel piisava verehulga pumpamist kogu kehasse, eriti füüsilise koormuse ajal. Aja jooksul võib see lisakoormus südant nõrgendada ja viia südamepuudulikkuseni.
Südamel on neli klappi – aordiklapp, mitraalklapp, triküspidklapp ja pulmonaarklapp –, mis avanevad ja sulguvad iga südamelöögi ajal, et tagada vere voolamine õiges suunas. Klappid koosnevad lehtedest (mida nimetatakse ka tiibadeks või klapiplaatideks). Südameklapi haigus tekib siis, kui üks või mitu neist klappidest ei tööta korralikult. See võib juhtuda, kui klapp ei avane täielikult ( stenoos) või ei sulgu korralikult, põhjustades vere tagasivoolu ( regurgitatsioon).
Aordistenoosi tüübid
KALTSIFITSEERUNUD (DEGENERATIIVNE) AORTASTEENOOS
Kõige levinum vorm, mis tabab tavaliselt eakaid inimesi. Aordistenoos ei arene kõigil ühesuguse kiirusega. Mõnede inimeste seisund püsib stabiilne palju aastaid, teistel aga areneb haigus kiiremini, mistõttu on oluline regulaarselt arsti juures kontrollis käia.
KAASASÜNDINUD AORTI STENOOS
Sünnist saati esinev seisund. See tekib sageli siis, kui aordiklapil on kaks klapilehte (kuspi) tavapärase kolme asemel. Seda nimetatakse kaheklapiliseks aordiklapiks.
REUMAATILINE AORTA STENOOS
Tekib reumaatilise palaviku järel, mis võib kahjustada südameklappi.
PÕHJUSED JA RISKITEGURID
Aordistenoos võib tekkida mitmesugustel põhjustel. Kõige sagedasemad põhjused on järgmised:
KALTSIUMI KOGUNEMINE AORTIKLAPIL (kõige sagedamini pärast 65. eluaastat)
KAASASÜNDINUD (SÜNDIMISEST ALATES ESINEV) SÜDAMEPROBLEEM
REUMAATILINE PALAVIK
VARASEM RINDKERE KIIRTERAAPIA
Muud aordistenoosiga seotud tegurid on järgmised:
SUITSETAMINE
KÕRGE VERERÕHK
KROONILINE NEERUHAIGUS
KÕRGE LDL-KOLESTEROOLITASE
KÕRGENENUD LP(a)
VENTIILHAIGUSE ESINEMINE PEREKONNAS
SOO
Aordistenoos esineb üldiselt sagedamini meestel. Kuna naised elavad aga tavaliselt kauem ja aordistenoosi tekkimise risk suureneb vanusega, esineb raske aordistenoos veidi sagedamini 75-aastastel ja vanematel naistel.
MÄRGID JA SÜMPTOMID
Aordistenoos areneb sageli järk-järgult ja esialgu ei pruugi see mingeid sümptomeid põhjustada. Kui klapp kitseneb üha enam, peab süda töötama intensiivsemalt, et verd kehas ringi pumbata. Aja jooksul võib see viia järgmiste sümptomite ja tunnuste tekkeni: südamepuudulikkuse, nagu õhupuudus, väsimus ja füüsilise koormuse taluvuse vähenemine, samuti muud sümptomid, mis võivad viidata haiguse raskendumisele. Nende hulka kuuluvad:
HINGELISUS
SUUR VÄSIMUS (VÄSIMUS)
PEAPÖÖRIMINE VÕI TEADVUSEKAOTUS
RINDKEVALU
SÜDAMEPÕRKED (VÕIB TUNDUDA, ET SÜDA PÕRKAB, TÖÖTAB KIIRESTI VÕI VIBRAAB)
Mõned inimesed vähendavad järk-järgult oma tegevusmäära, ilma et nad seda ise märkaksid – näiteks vältides treppide kasutamist, tehes lühemaid jalutuskäike või vajades rohkem abi igapäevaste toimingute tegemisel. Neid muutusi ei tohiks automaatselt pidada normaalseks vananemise osaks ning neist tuleks rääkida tervishoiutöötajaga.
TUNNE RISKE
Aordistenoos võib järk-järgult süveneda ja avaldada südamele üha suuremat koormust.
Raskel juhul võib see põhjustada tõsiseid tüsistusi ning ravimata jätmisel olla eluohtlik.
Sümptomite varajane äratundmine ja arsti poole pöördumine võivad aidata tulemusi parandada.
Aordistenoosiga inimesed (eriti need, kellel on kaheklapiline aordiklapp) on klapi infektsioonile vastuvõtlikumad. Seda nimetatakse infektsioosseks endokardiidiks ja see võib olla eluohtlik.
Kuidas diagnoositakse aordistenoosi?
Arstid kasutavad aordistenoosi diagnoosimiseks ja selle raskusastme hindamiseks kliinilise hindamise ja uuringute kombinatsiooni. See hõlmab sümptomite, haigusloo ja muude terviseprobleemide (kaasuvate haiguste) läbivaatamist.
Peamine uuring on ehhokardiograafia (Echo) – selle käigus kasutatakse helilainete abil südame dünaamilise pildi loomiseks, mis näitab südame struktuuri, funktsiooni, suurust ja kuju. Koormustest, mille käigus patsient kõnnib (tavaliselt) jooksulindil üha kiirenevas tempos, et hinnata, kuidas füüsiline koormus mõjutab südame löögisagedust ja rütmi. Ehhokardiogrammid võivad olla kahes vormis:
- Terviklik transtoraakaalne ehhokardiograafia (TTE) – see on standardne ehhokardiogramm, mida tehakse rinnale asetatud anduriga. Tavaliselt on see esimene ja kõige sagedamini kasutatav pildistamisuuring.
- Transesofageaalne ehhokardiograafia (TOE või TEE) – selle käigus viiakse väike andur söögitorusse, et saada südame ja südameklapi kohta üksikasjalikumaid pilte.
Lisauuringud võivad hõlmata järgmist:
- Vereanalüüsid – võivad hõlmata biomarkereid (mõõdetavaid bioloogilisi muutusi), mis aitavad hinnata, kui suure koormuse all süda on, ning tuvastada muid sellega seotud haigusi.
- Südame kompuutertomograafia (CCT-uuring) – annab südame kohta üksikasjalikke pilte ja aitab mõõta kaltsiumi ladestumist aordiklapi pinnal. Seda kasutatakse sageli selliste protseduuride planeerimisel nagu klapi asendamine.
- Kardiovaskulaarne magnetresonantstomograafia (CMR) – annab üksikasjalikku teavet südame ehituse ja funktsioneerimise kohta, eriti juhul, kui muud kuvamisuuringud ei anna selget tulemust.
Need uuringud aitavad tervishoiutöötajatel aru saada, kui hästi klapp toimib, kuidas see mõjutab südant ja milline ravivõte võiks olla kõige sobivam.
AORTI STENOOSI RAVIMINE JA KÄSITLEMINE
Aordistenoosi ravi sõltub haiguse raskusastmest ja sellest, kas esinevad sümptomid. Tervishoiumeeskonnad otsustavad koos patsiendiga tema individuaalsetest vajadustest lähtudes, milline on parim ravimeetod.
Teie tervishoiumeeskond võib soovitada tervislikke elustiili muudatusi, et toetada teie südame tervist. Need võivad hõlmata järgmist:
- Südamele tervisliku toitumise järgimine
- Füüsiliselt aktiivne olemine
- Tervisliku kehakaalu säilitamine
- Ja suitsetamisest loobumine, kui sa suitsetad
Teie tervishoiumeeskond saab pakkuda nõu ja tuge, et aidata teil neid muudatusi ellu viia.
Puuduvad ravimid, mis suudaksid aordistenoosi ravida või kitsenenud klappi avada. Siiski võib arst määrata ravimeid, et:
- Sümptomite leevendamine
- Vererõhu ja südame löögisageduse jälgimine
- Aita ennetada vereklompide teket
- Ravida muid südamega seotud haigusi
Küsige oma tervishoiumeeskonnalt, kas teie puhul on alkoholi tarbimine ohutu, kuna alkohol võib mõjutada mõningate ravimite toimet ja halvendada teatud südamehaigusi.
Kui aordistenoos on raske või sümptomaatiline, on klapi asendamine sageli kõige tõhusam ravimeetod. Meditsiinimeeskond hindab, kas te sobite selliseks protseduuriks.
Ventiili asendamisel on kaks peamist tüüpi:
Aordiklapi transkateterne implanteerimine (TAVI)
TAVI on minimaalselt invasiivne protseduur, mille käigus viiakse uus klapp veresoone kaudu (tavaliselt kubemes) sisse ja paigaldatakse olemasoleva klapi sisse. See ei nõua avatud südame operatsiooni ning taastumine on sageli kiirem.
TAVI-protseduuri võib soovitada eakatele patsientidele, teiste terviseprobleemidega patsientidele või isikutele, kelle puhul peetakse operatsiooni riski suuremaks.
Aordiklapi kirurgiline asendamine (SAVR)
Tegemist on traditsioonilise avatud südame operatsiooniga, mille käigus eemaldatakse kahjustunud klapp ja asendatakse see uue kunstklapiga.
Asendusklappe on mitmesuguseid:
- Mehaanilised klapid (pikaealised, kuid võivad nõuda eluaegset verevedeldajate kasutamist)
- Bioloogilised (koest valmistatud) klapid
SAVR-i võib soovitada patsientidele, kes:
- Nooremad patsiendid
- Need, kelle tervis on muidu hea
- Kui seda peetakse kõige sobivamaks pikaajaliseks ravivõimaluseks
*Pärast aordiklapi operatsiooni soovitatakse südame taastusravi ning võidakse välja kirjutada erinevaid ravimeid.
Otsus TAVI ja SAVR vahel tuleks langetada koostöös teie ravimeeskonnaga, võttes arvesse teie vanust, üldist tervislikku seisundit, elustiili, isiklikke eelistusi ning mõlema võimaluse potentsiaalseid eeliseid ja riske.
Teadlased uurivad kliiniliste uuringute kaudu jätkuvalt aordistenoosi uusi ravimeetodeid. Kui olete huvitatud kliinilises uuringus osalemisest, rääkige oma tervishoiumeeskonnaga, et selgitada välja, kas teie jaoks võiks sobiv uuring olemas olla.
Elamine aordistenoosiga
Kui teil on aordistenoos, on oluline end kursis hoida ja jälgida kõiki muutusi oma tervises. Saate oma südame tervist toetada järgmiselt:
Järgige oma raviplaani vastavalt antud juhistele. Ravimite võtmine vastavalt juhistele on väga oluline, et end paremini tunda ja eluiga pikendada. Kui teil on mingeid kahtlusi, võtke julgelt ühendust oma arstiga.
Kõrget vererõhku, kolesteroolitaset, diabeeti, neeruhaigusi ja muid südamehaigusi tuleb hoolikalt ravida.
Ärge jätke järelkontrolle vahele, isegi kui tunnete end hästi. Visiidiks valmistudes kirjutage üles sümptomid, küsimused, ravimid ja kõik muutused oma igapäevastes tegevustes.
Teatage oma tervishoiumeeskonnale, kui märkate hingeldust, ebamugavustunnet rinnus, peapööritust, minestamist või vähenenud koormustaluvust.
Küsige oma arstilt, milline füüsilise koormuse tase on teie jaoks ohutu.
Suurendage oma enesekindlust enesehoolduse osas, õppides oma terviseseisundi kohta rohkem. Kasutage usaldusväärseid allikaid teabe hankimiseks ja oma tervisega seotud teadlike otsuste tegemiseks. Teadmised on teie teekonnal võimas abivahend.
Südameklapihaigusega elamine võib tekitada muret. Perekonna, hooldajate, tervishoiutöötajate ja patsientide kogukondade toetus aitab teil end vähem üksi tunda.
Küsimused, mida arstilt küsida
Kui alustate aordistenoosi ravimise teekonda, on äärmiselt oluline pidada oma tervishoiutöötajaga avatud ja sisukaid arutelusid. Siin on mõned küsimused, mida tasub kaaluda, et edendada koostööl põhinevat ja teadlikku lähenemist oma südame tervisele:
- Kui tõsine on minu aordistenoos?
- Milline on minu haiguse tõenäoline kulg? Kas seda on võimalik ohutult jälgida või on ravi vaja juba praegu?
- Milliseid sümptomeid või muutusi peaksin kodus jälgima?
- Milliseid elustiili muudatusi (toitumine, kehaline aktiivsus) mulle soovitatakse?
- Kas on olemas ravimeid, mis võiksid aidata minu sümptomeid või nendega seotud terviseprobleeme leevendada?
- Kas mul on oht haigestuda endokardiiti ja kuidas saan seda ohtu vähendada?
- Millised ravivõimalused on mulle kättesaadavad ning millised on igaühe riskid ja eelised?
- Milliseid tulemusi võin nendelt ravivõimalustelt oodata?
- Kui pikk on taastumisaeg iga variandi puhul?
- Kes osalevad minu ravis?
- Kui soovitatakse südameklapi asendamist, kes kuuluvad minu ravi meeskonda ja kes viib protseduuri läbi?
- Millal peaksin pöörduma arsti poole või otsima kiirabi?
